Sõda talentide pärast 2.0

,
on ajakirja Harvard Business Review Rossija peatoimetaja
Jelena Jevgrafova

Aeg-ajalt tuleb ette, et kunagi väga populaarne juhtimisidee, mida edukad ettevõtted fanaatiliselt juurutasid ja mille levitamise eest konsultandid suurt raha teenisid, osutub kõlbmatuks. Põhjuseid on mitu: esiteks, aeg muutub ja idee ei vasta enam uutele nõuetele; teiseks, mõni algselt hästi töötanud idee võib teistsuguse korporatiivse kultuuriga ettevõttes või teistsugusel turul mitte enam toimida, ning kolmandaks, tegu võib olla ideega, mida levitatakse palju, mis tundub trendina ja mille universaalsusesse on kerge uskuda. Lõpptulemusena aga kuluvad aeg ja jõupingutused tühja ning vaimustus asendub pettumusega.

Näitena võib tuua kontseptsiooni „sõda talentide pärast”, mis veel 10–15 aastat tagasi tundus vaieldamatu tõena, praegu aga saavad kõik aru, et see ei tööta. Kontseptsiooni tuumaks oli arusaam, et testimise kaudu saab potentsiaalseid liidreid juba varakult ära tunda ja seejärel paar aastakümmet nende arengule karjääri planeerimisprogrammidega kaasa aidata. Küsimus on, mida ja kuidas testida. Oletame, et teie ettevõttesse astub sisse ülikoolidiplomita noormees, kes tegeleb idamaiste mõtluspraktikatega, tarvitab psühhoaktiivseid aineid ja käitub imelikult. Kõige selle juures on ta mitte just kõige meeldivam suhtluspartner ja peagi saadab töökollektiiv teie juurde delegatsiooni palvega uustulnuk vallandada. Ilmselt te seda teeksitegi, kui te olite jõudnud ta juba üldse tööle võtta, ning päris kindlasti ei oleks ta edukalt läbinud ühtegi testi, mida personaliosakonna arhiivi torgata. Paraku pärineb kirjeldatud episood ühe fantastilise liidri – Steve Jobsi eluloost.

ANDEKAD INIMESED ON ISEPÄISED. NAD LAHKUVAD NIIPEA, KUI AVANEB UUS, HUVITAVAM PERSPEKTIIV.

Kardan, et ka ettevõtte praegune peadirektor Tim Cook ei oleks formaalset valikutesti läbinud. kas või juba seepärast, et ta on gei. Meenutan, et 2007. aastal läks erru veel üks silmapaistev juht – BP president John Brown, sest kollasesse ajakirjandusse lekkis lugu tema intiimsuhtest meesterahvaga. Formaalselt puhkes skandaal kohtus antud valetunnistuse tõttu, ent tegelikuks ajendiks oli soov varjata oma seksuaalset orientatsiooni. Kui keegi suudaks ükskõik millise testi kõrgeima punktiskooriga läbida, siis oleks see olnud John Sculley, kellest sai Apple’i tegevjuht pärast Jobsi äraajamist. Tegemist oli ideaalse kandidaadiga: valge protestantliku usutunnistusega ameeriklane, suurepärase hariduse ja ideaalse karjääri-trajektooriga hea pereisa. Kuid just tema juhtimisel algas ettevõtte allakäik, mis peatus alles Jobsi tagasitulekuga.

See ei tähenda, et väga noore inimese puhul ei oleks võimalik potentsiaali ära tunda – lihtsalt testid ja atesteerimised on enamasti kasutud, aga head vaistu ei ole võimalik õppida.

Mis puutub karjääri planeerimisse 20 aastat ette, siis eredate isiksuste seas on vähe neid, kes suudaksid 20 aastat oodata, kuni tunneli lõpus terendav kõrge ametipost nende omaks saab. andekad inimesed on isepäised. Nad lahkuvad, kui avaneb huvitavam perspektiiv. Vastates küsimusele, kuidas andekaid inimesi tööle meelitada ja neid seal hoida, ei oskaks suurem osa eksperte muud vastata, kui seda, et juht saab luua vaid tingimused, milles andekal inimesel on hea töötada. Aga neil on hea seal, kus on huvitav.

Praegu kirjutatakse palju võitlusest stressiga. tähtis on, et stress oleks konstruktiivne ja vahelduks alati pingelangusega. See juhtub siis, kui inimese ees seisab keerukas (siit ka stress), kuid lahendatav ülesanne ning ta leiab viisi selle ülesande täitmiseks. Rõõm saavutusest on seda suurem, mida keerulisem ülesanne õnnestus lahendada. Kui ka ülemus mõistab, kui hästi sa sellega toime tulid ja on võimeline seda hindama, siis jäävad andekad inimesed tema juurde, isegi kui teised tööandjad neile kullamägesid lubavad.

Võrdsetes tingimustes eristuvad andekad teistest toimekuse poolest – võtta vastu uusi ülesandeid ja otsida raskusi, sest juba raskuste ületamise protsess ise teeb neile rõõmu. Selle tulemusel laiendavad nad pidevalt oma mugavustsooni ning koguvad uusi teadmisi ja kogemusi palju kiiremini, kui nende töökaaslased.

Seega on hea stress imetore. kuid tõesti ainult hea stress. Halb stress võib sundida parimaid töötajaid lahkuma, see on seotud ootamatute lahendamatute olukordade ja ebaterve õhkkonnaga.

Tähtsad on ka muud tegurid. näiteks palk, mis peab vastama turu tasemele ja töötaja staatusele, ning töötingimused. Viimased uuringud õnne olemuse kohta on näidanud, et pisiasjadel on meie enesetundele väga suur mõju. Näiteks, milline on mööbel kontoris, milline on söökla, missugune õhkkond valitseb ettevõttes. Väga tähtis on, et töö oleks mõttekas. andekatele on tähtis eneseaustus, ent see on võimalik ainult siis, kui tuntakse uhkust oma töö üle. Kõige suurem kaal on siiski emotsionaalsel kiigel – üleminekul jõupingutuselt pingelangusele ja rahuldustundel, mida pakub teadmine, et tehti, mis suudeti ja tulemus oli hea.

7360 Visi skatījumi 4 Skatījumu šodien

Jäta kommentaar

3 Kommentaarid "Sõda talentide pärast 2.0"


Tõnis Arro
8 kuud 3 päeva tagasi

Näitena võib tuua kontseptsiooni „sõda talentide pärast”, mis veel 10–15 aastat tagasi tundus vaieldamatu tõena, praegu aga saavad kõik aru, et see ei tööta. Kontseptsiooni tuumaks oli arusaam, et testimise kaudu saab potentsiaalseid liidreid juba varakult ära tunda ja seejärel paar aastakümmet nende arengule karjääri planeerimisprogrammidega kaasa aidata.

Tõnis Arro
8 kuud 3 päeva tagasi

See oli tsitaat artiklist, aga see on ekslik ja primitiivne. Talendisõja olemus on see, et turul on inimesi vähem kui vaja läheb, mistõttu tuleb talentide pärast võidelda ja püüda, et firmas töötavad parimad inimesed teeksid kõige tähtsamat tööd ja keskpäraseid üldse ei olekski. Selle protsessi juures võib testimisel ju mingi osa olla aga pigem on see marginaalne.

maix
11 kuud 22 päeva tagasi

Polnud selles artiklis ühtegi inimeste juhtimisvõtet, mis sobiks üksnes talentidele või eredatele isiksustele – seda, mis siin kirjas tahavad rohkemal või vähemalt määral kõik inimesed. Kuidas meelitada talente siis kui kõik teeksid nii nagu Jelena Jevgrafova soovitab? Pakun, et siis läheks see teema maha, kuna sellises keskkonnas polekski enam vahet talentidel ja talenditutel vaid kõik avastaksid talendi enda sees.

wpDiscuz