Probleemide lahendaja / Smart Load Solutions

,
Toimetaja
Foto Raigo Pajula spetsiaalselt Forbesile
Foto Raigo Pajula spetsiaalselt Forbesile

Madis Uuemaa avastas viisi, kuidas saaks elektriarvet vähendada 20% võrra. Ainuüksi Põhja-Euroopas võiks selle idee abil säästa pool miljardit eurot.

See oli pea aasta tagasi, kui Elon Musk tõi turule Tesla taskukohase koduaku Powerwall, mistõttu lõi taas lõõmama huvi energia salvestamise vastu. Kuna valdkond on innovatsioonist tulvil ja üle maailma on sellesse investeeritud juba miljardeid dollareid, on aastat 2016 hakatud kutsuma energia salvestamise aastaks. Kõige selle taga on lihtne idee – meil on ju veehoidlad kuivadeks perioodideks, kuid samasugust süsteemi oleks vaja ka elektrienergia jaoks.

Kuigi Powerwalli akud on praegu tavatarbijale sama kättesaamatud kui Tesla autod ise, on ka miljoneid muid seadmeid, mis on võimelised elektrit salvestama. 26-aastane insener Madis Uuemaa on leidnud viisi, kuidas neid kasutada elektritarbimise optimeerimiseks ja elektriarve vähendamiseks 20% võrra. Tema suurim väljakutse on mõelda välja, kuidas ideed turustada, kui ei ole kasutada Elon Muski omadega võrreldavaid vahendeid.

„PÕHIEESMÄRK  VÕIKS OLLA SEE, ET TEHNOLOO­GIAHIIUD, NAGU SAMSUNG VÕI FUJITSU, INTEGREERIKS SELLE TARKVARA OMA SEADMETESSE.“

Kui Madis oli Tallinna Tehnikaülikoolis mehhatroonika magistriõppes, aitas vanem vend Priit (PhD energia- ja geotehnikas) tal valida magistritöö teemat. Vend töötas parasjagu puupelleteid tootvas ettevõttes Graanul Invest ja otsis viise, kuidas optimeerida tootmiskulusid. Üks probleem seisnes elektrihinnas – elektrifirmad võivad vabalt elektri hinda kergitada, kui nõudmine on suur, ja madala nõudmise korral hinna alla lasta. Kuna tarbijatel on paigaldatud nutimõõtjad, maksavad nad täpselt selle alusel, kui palju elektrit mingil teatud kellajal parasjagu tarbitakse (see on nii ka juhul, kui teil on elektrimüüjaga sõlmitud fikseeritud hinnaga leping. See loogika on lihtsalt klientide eest ära peidetud. Nii et kui tarbite odavamal ajal, saab teenusepakkuja teile pakkuda paremat fikseeritud hinda). Tulemus on see, et ühe päeva jooksul võivad hinnad kõikuda uskumatuna tunduva 300% võrra, kuid tarbijatel pole praegu kuidagi võimalik nendest hinnakõikumistest kasu saada. Kuna hinnad on 24 tundi ette teada ja need muutuvad iga päev, soovitas Priit Madisel oma magistritöö raames uurida, kuidas oleks hinnakõikumistest võimalik kasu lõigata ja maksta elektri eest siis, kui hind on parasjagu odav.

Allan, SLSi kolmas kaasasutaja, töötas välja keeruka algoritmi, mis võimaldab optimeerida paljude elektriseadmete kasutamist nii, et need arvestaksid nii hindade kui ka ilmaennustusega reaalaajas. Madis testis lahendust puitpelletite tootmistehases, kus ta vend töötas. Selle asemel, et elektrienergiat salvestada akudesse, kasutas ta veepumpa – see töötas siis, kui elektrihinnad olid madalal, kuid jäi seisma siis, kui hinnad läksid kõrgeks (kui veetase jõudis miinimumini, käivitus pump automaatselt, olenemata elektri hinnast).

Testiperioodi jooksul õnnestus vähendada pumba elektriarvet 30% võrra, mis tähendas 15-eurost säästu kuus (ja tegemist oli väikese pumbaga). Kokku võimaldas see lahendus Graanul Investil säästa elektri arvelt kuni 100 000 eurot aastas. „Mind veenis säästu määr ja fakt, et keegi polnud seda lahendust veel edukalt turule toonud. Uurisime asja ja avastasime, et Taani suurim elektrifirma töötab praegu samasugust tarkvara välja, kuid seni reaalse tulemuseta,“ selgitab Madis. Oma magistritöö eest sai ta kõrgeima hinde ja lõ­petas cum laude (praegu jätkab ta õpinguid energia- ja geotehnika doktorantuuris).

_SEP3191-222
Põhja-Euroopas võiks SLSi tehnoloogia vabalt aidata säästa ligi 500 miljonit eurot aastas.

Alates 2014. aasta septembrist hakkas Madis otsima võimalusi oma idee teostamiseks. Smart Load Solutionsi (SLS) teine klient oli hüdroelektrijaam, kes kasutas SLSi elektri müümiseks siis, kui hind oli kõrge, ja veehoidla täitmiseks, kui hind oli madal. Kuna tarkvara on võimalik kasutada väga paljudel viisidel, katsetati seda alguses eri klientidega. Pärast nõudluse analüüsi ja klientidega suhtlemist otsustati keskenduda soojustehnikale, et kasutada soojust elektri salvestamise võimalusena. Aga kuidas see käib? Näiteks võite seada oma toa küttesüsteemile miinimum- ja maksimumtemperatuuri (näiteks 18 °C kuni 23 °C) ja kui teil on elektriküte, saate kütta tuba maksimaalselt siis, kui hind on madal, ja kõrgema hinna ajal lasta toal jahtuda miinimumini. Sedasi käitudes võite säästa elektriarvest kuni 20% (või isegi rohkem). Selline tarbimine on ühtlasi keskkonnasõbralik – odavam elekter on taastuvenergia ehk tuule-, päikese- ja hüdroenergia, samas hinnad tõusevad lakke siis, kui kõrge nõudluse tõttu tuleb lasta käiku kõige kallimad energiaallikad (mis sageli on ka kõige suuremad saastajad).

Kasutades masinõpet, välistemperatuuri ja ilmaennustust, loob Smart Load Solutions elektritarbimise plaani terveks päevaks. Kliendid saavad samuti ise määrata temperatuure kindlate kellaaegade jaoks. See on eriti kasulik siis, kui te näiteks ei taha, et teie äraoleku ajal oleks maja väga soojaks köetud. Tulemusena on ühe tarbitud kilovati kohta võimalik säästa 15 eurot aastas. Kui kodu kasutab näiteks 10 kW, tähendab see elektri hinnast 150 eurot säästu aastas. Põhja-Euroopas, kus elektritarbimine kokku läheb maksma 16 miljardit eurot, võiks selline tehnoloogia vabalt aidata säästa ligi 500 miljonit eurot aastas elektri hinnast.

Praegu on teenus beetafaasis, kuid selle rakendusliides on vabalt saadaval kõigile, kes soovivad tarkvara kasutada oma seadmete optimeerimiseks. See kõik tähendab omakorda, et hetkel on SLS just nagu rätsepatöö – süsteemi installeerib automaatikainsener juhtumipõhiselt ja selle kasutuselevõtt võib maksta kuni 500 eurot. Praegu on ettevõttel 20 klienti. Kui teenuse saaks turule tuua, võiks SLSi aastatasu olla 10 eurot. Kuid ettevõte ei keskendugi niivõrd lõppkasutajale – pigem on nende eesmärk lüüa käed tööstuse ja koduautomaatikaga tegelevate ettevõtetega, kommunaalteenuste pakkujatega ja kodumasinate tootjatega, kes võiksid SLSi oma toodetesse integreerida. Koostöö on juba hoo sisse saanud selliste ettevõtetega nagu näiteks Elkoral, Systemtest, Salusfin, Baltic Energy Services jne. „Põhieesmärk võiks olla see, et tehnoloogiahiiud, nagu Samsung või Fujitsu, integreeriks selle tarkvara oma seadmetesse, nii et edaspidi oleks see juba soojuspumpades, põrandasoojenduses või boilerites olemas,“ selgitab Madis.

SLSi põhikonkurendid on riistvarafirmad, nagu Seam Group, Cybergrid, Flexitricity, Enernoc, EnergyPool, kes on klientide soovil elektri optimeerimise tarkvara oma toodetesse juba integreerinud. Kuid praegu on Smart Load Solutions ainus, kes müüb oma tarkvara sellistele riistvarafirmadele, mis tähendab, et iga automatiseerimisega tegelev ettevõte mis tahes riigis võib nüüd pakkuda klientidele optimeerimist, mida väga vähesed mainitud ettevõtetest on seni pakkunud.

Koos ühe riistvarafirmaga töötab SLS praegu välja termostaate põrandasoojenduse jaoks. Seadmed ühendatakse wifi-võrguga ja neile pääseb ligi SLSi veebisaidilt, kus neid saab seadistada ja jälgida. Termostaat hakkab maksma 50 euro ringis.

Alates firma käivitamisest on SLSil õnnestunud kaasata 100 000 eurot investeeringuid, millest üks kolmandik tuli sõpradelt ja sugulastelt, teine kolmandik Eestis tegutsevatelt äriinglitelt ja viimane kolmandik Eesti kommunaalteenuste firmalt Baltic Energy Services. Ettevõtte meeskond on laienenud seitsme inimeseni, kellest kolm on täisajaga töötajad, ning nüüd on vaja edasiarenemiseks järgmist investeerimisvooru, mille sihiks on seatud 500 000 eurot. Potentsiaali on kõvasti – kui tuhanded elektriseadmed on ükskord SLSi pilve ühendatud, võib arendada uusi teenuseid, nagu näiteks virtuaalne elektrijaam ja kolmanda põlvkonna elektriturg, ning pakkuda andmeanalüüsiteenuseid. Kuid sinna jõudmiseks on kindlasti vaja veel palju raha ja kiiret tegutsemist. Saame näha, kas see idee aitab Madisel teenida esimese miljoni enne, kui ta 30-aastaseks saab.

2630 Visi skatījumi 10 Skatījumu šodien

Jäta kommentaar

Ühine vestlusega


wpDiscuz